FILMIPARTNERITE TUTVUSTUS
EESTI JOONISFILMI TUTVUSTUS
Stuudio „Eesti Joonisfilm“ olemasolu võiks pidada ühtaegu nii põhjuseks kui tagajärjeks. Tagajärjena kannab stuudio Eestis joonisanimatsiooniga tegelemise kauaaegset kogemust olles samas tänase eesti animatsiooni ainulaadsuse üks olulisemaid põhjustajaid.
Asutatud 22. detsembril 1993Kui riigiettevõtte „Tallinnfilm“, mille koosseisus seni tegutseti, Moskvast tuleneva riikliku tausta kaotas (Eesti taasiseseisvus 1991), oli kriitilisel hetkel loogiliseks sammuks jätkata sõltumatu erastuudiona.
Püsikoosseisuliselt töötavad stuudios spetsialistid-teostajad: animaatorid, ümberjoonistajad, värvijad, tegutseb 3D-animatsiooni osakond. Filmide loomingulised grupid moodustatakse iga filmi jaoks eraldi lepingu alusel.
Eelkäijad
Eesti Joonisfilmil on kaudseid ja otseseid eelkäijaid Eesti filmiajaloos:
1931 – „Kutsu Juku seiklusi“. Helindatud must-valge grotesk. Autorid Voldemar Päts, Elmar Janimägi ja Aleksander Teppor. Peetakse mitte niivõrd Eesti algupärase animatsiooni sünnihetkeks kuivõrd laiematele standarditele vastava ettevõtlikkuse näiteks tollases Eestis.
1947 – 1958 – „Tallinnfilmi“ tiitrite animatsiooniosakond. Siin töötas tervelt üksteist aastat Elbert Tuganov enne kui Eesti esimese animastuudio „Tallinnfilmi“ nukufilmi asutas. Esimese nukufilmi „Peetrikese unenäod“ (1958) juures töötas kunstnikuna juba ka Rein Raamat, „Tallinnfilmi“ tulevase joonisfilmide stuudio looja.
1964 – 1970 – Kolm animalugu N-liidulisele satiirile „Süütenöör“, animeeritud reklaamid Eesti Reklaamfilmile, kaks joonisfilmi Eesti Telefilmile. Autorid Kalju Kurepõld, Ants Looman, Ants Kivirähk ja Jaak Palmiste.
1971 – 1994 – „Tallinnfilmi“ joonisfilmide stuudio. Asutaja ja juhtrežissöör Rein Raamat. Esimesed Eesti joonisfilmid „Veekandja“ ja „Vari ja tee“ (1971, kunstnik Rein Raidme). Stuudio tuumikautoriteks kujunesid Rein Raamat, Avo Paistik ja Priit Pärn.
Rahvusvahelise tunnustuseni jõuab Eesti joonisfilm Rein Raamatu filmidega „Lend“ (1973, kunstnik Aili Vint) ja „Kütt“ (1976, kunstnik Rein Tammik). Raamatu kaalukamateks töödeks jäävad „Suur Tõll“ (1980, kunstnik Jüri Arrak) ja „Põrgu“ (1983, kunstnik Eduard Wiiralt). Rahvusvaheliselt tuntuim ja pärjatuim eesti filmitegija on Priit Pärn. Pärna sel perioodil enim auhinnatud filmid on „Eine murul“ (1987) ja „1895“ (1995 koos Janno Põldmaga).
Tuumiku kõrval said oma esimesed joonisfilmid teha Ando Keskküla, Rein Tammik, Peep Pedmanson, Leo Lätti, Heiki Ernits, Valter Uusberg, Mati Kütt, Riho Unt, Airi Eras.
Eesti Joonisfilm täna
Eesti Joonisfilmi kogemused ja ambitsioonid lubavad loomingulistele valikutele seada tingimuseks avatuse ja nõudlikkuse. Tegutsetakse kahel suunal – kitsamale vaatajaskonnale mõistetavate unikaalsete autori- ehk festivalifilmide ja laiale auditooriumile mõeldud kvaliteetsete (vägivallatute) koguperefilmide tegemisega. Omanike hinnangul on stuudio toodangus need suunad tasakaalus.
Mõlemas liinis on Eesti Joonisfilm rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Stuudio autorid Priit ja Olga Pärn, Ülo Pikkov, Priit Tender, Kaspar Jancis kuuluvad oma töödega rahvusvahelisse animakogukonda. Neile on iseloomulik karikatuuri, absurdihuumori ja mõistuspärasuse koostoime ning mängulisus, isiklikkus ja mitmeplaanilisus lugude jutustamisel (Chis J. Robinson)
Eesti Joonisfilmis aastal 2000 valminud laste ja kogupere Lotte-sarja esimese osa – „Lotte reis lõunamaale“ pani aluse Lotte-vaimule, mida on autorid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk täpsustanud ja edasi arendanud sarja uutes osades. Nad on leiutanud suveräänse omapärase stiili, rikkaliku pildi ja hea moraaliga keskkonna, mis erinevalt peavoolu meelelahutusest, mis tihtilugu tegevust vägivallaga tuunib, pakub üllatusi ja hoiab huvi ülal hoolikalt läbitöötatud karakterite, veidrate olukordada ja maagilise üksikasjalikkusega esitatud tegevuspaikadega. Lapsi ei alahinnata, pigem kohtlevad autorid oma filmiga lapsi nagu täiskasvanuid ja täiskasvanuid nagu lapsi (Jaan Ruus).
Eesti Joonisfilmi tootmisvõimekus tugineb püsikoosseisulisel oskuskaadril – animaatoritel, puhtaksjoonistajatel, värvijatel ja 3D-animatsiooni spetsialistidel.
Stuudiol on lai kontaktvõrk siseriiklikus ja rahvusvahelises erialases ruumis. Osaletakse festivalide žüriides, töötubades, filmiturgudel. Korraldatakse piiriülest koostootmist.
Filmi mõte tuleb autorilt, vorm erinevate kunstiliikide sulamist. Seega leiab Eesti Joonisfilmi filmides väljenduse ka eesti kaasaegse kunsti, kirjanduse, helikunsti ja teatri vaimne potentsiaal. Info ja kontaktid: www.joonisfilm.ee
Joonisfilmid / lühifilmid / 35 mm
1995 Plekkmäe Liidi (16 min. / rež. M.Kütt)
1995 Tallinna legendid (14 min. / rež. L.Lätti, H.Ernits)
1996 1895 (30 min. / rež. P.Pärn, J.Põldma)
1996 Gravitatsioon (9 min. / rež. P.Tender)
1998 Bermuda (11 min. / rež. Ü.Pikkov)
1998 Porgandite Öö (30 min. / rež. P.Pärn)
1999 Viola (12 min. / rež. P.Tender)
1999 Armastuse võimalikkusest (16 min. / rež. J.Põldma)
2001 Peata ratsanik (11 min. / rež. Ü.Pikkov)
2001 Mont Blanc (11 min. / rež. P.Tender)
2001 Superlove (1 min. / rež. Ü.Pikkov)
2002 Weitzenbergi tänav (11 min. / rež. K.Jancis)
2002 Kontsert porgandipirukale (12 min. / rež. J.Põldma, H.Ernits)
2003 Ahviaasta (12 min. / rež. Ü.Pikkov)
2003 Karl ja Marilyn (24 min. / rež. P.Pärn)
2006 Sõnum naabritele (11 min. / 35 mm / rež. P.Tender)
2006 Elu maitse (11 min. / 35 mm / rež. Ü.Pikkov)
2006 Maraton (11 min. / 35 mm / rež. K.Jancis)
2007 Must lagi (15 min. / 35 mm / rež. H.Ernits, K.Jancis, M.Kütt, Ü.Pikkov, J.Põldma, P.Pärn, P.Tender)
2007 Üks (5 min. / 35 mm / rež. K.Haarde)
2007 Seinameistrid (3 min. / 35 mm / rež. E.Salmin)
2008 Elu ilma Gabriella Ferrita (30 min. / 35 mm / rež. P.Pärn)
2008 Dialogos (5 min. / 35 mm / rež. Ü.Pikkov)
2008 Köögi dimensioonid (19 min. / 35 mm / rež. P.Tener)
2009 Krokodill (17 min. / 35 mm / rež. K.Jancis)
2009 Õhus (9 min. / 35 mm / rež. M.Klemet)
2009 Tuukrid vihmas (16 min. / 35 mm / rež. O.Marchenko)
2012 Vila Antropoff (13 min. / 35mm / rež. K.Jancis, V.Leschiov)
2012 Ussinuumaja (15 min. / 35mm / rež. P.Tender)
2013 Ada + Otto (22 min. / 35mm / rež. Ü.Pikkov)
2013 XYZtopia (14 min. / DCP / rež. M.Klemet)
2014 Must stsenaarium (12 min. / DCP / rež. K.Holm)
2014 Lendurid koduteel (16 min. / DCP / rež. P.Pärn, O.Pärn)
2014 Põhjatäht (14 min. / DCP / dir. M.Klemet)
2015 Alateadvuse maja (11 min. / DCP / dir. P.Tender)
2015 Piano (10 min. / DCP / joonisfilm)
2016 Linnugripp (10 min. / DCP / rež. P.Tender)
2016 Siseilmadest väljas (11 min. / DCP / rež. H.Unt)
2016 Fatcula (9 min. / DCP / rež. M.Klemet)
2016 Täismaja (17 min. / DCP / rež. K.Holm)
2016 Taat ja memm. Ersa lugu (2'08" / DCP / rež. Ü.Pikkov)
2016 Silmadeta jahimees. Handi lugu (3'48" / DCP / rež. P.Pärn, P.Pärn)
2016 Mees ja naine. Vadja lugu (4'42" / DCP / rež. M.Laas)
2016 Kuidas üks piiga kolmele peiule mehele anti. Mari lugu (2'24" / DCP / rež. M.Mälk)
2016 Kuidas jumal palus teed juhatada. Vepsa lugu (3'31" / DCP / rež. V.Uusberg)
2016 Kolm savipotti. Komi lugu (2'27" / DCP / rež. K.Holm)
2016 Karude tekkimine. Udmurdi lugu (2'34" / DCP / rež. M.Mälk)
2016 Karu hindab pruute. Mansi lugu (3'03" / DCP / rež. M.D.Klemet)
2016 Kalapüüdja naine ja karu. Saami lugu (2'32" / DCP / rež. P.Tender)
2018 Hukule määratud (11 min / DCP / rež. F.Rosso)
2018 Maasikaõgijad (15 min / DCP / rež. M.Mälk)
TV sarjad / joonisfilm
1997 Tom ja Fluffy (13 x 5 min. / rež. J. Põldma, H. Ernits, L. Lätti)
2000 Lotte reis Lõunamaale (13 x 5 min. / rež. H. Ernits, J. Põldma)
2003, 2005 Frank ja Wendy (75 min. / 7 filmi x 9,5 min. / autorid P.Pärn, P.Tender, Ü.Pikkov, K.Jancis / Beta SP)
Lühifilmid / joonisfilmid / Beta SP
2004 Easy Writer (11 min. / rež. K.Kettu)
TV Specials / joonisfilm
2001 Lepatriinude jõulud (51 min. / rež. H. Ernits, J. Põldma)
Täispikk joonisfilm
2006 Leiutajateküla Lotte (81 min. / 35mm / rež. H.Ernits, J.Põldma)
2011 Lotte ja kuukivi saladus (75 min. / 35mm / rež. J.Põldma, H.Ernits)
2019 Lotte ja kadunud lohed (72 min. / DCP / rež. J.Põldma, H.Ernits)
2019 Orpheus (13 min / DCP / rež. P.Tender)
2019 Kosmonaut (9 min / DCP / rež. Kaspar Jancis)
Tootmises hetkel 4 filmi,
https://www.joonisfilm.ee/filmid.
NUKUFILMI TUTVUSTUS
Eesti on väike suur animatsioonimaa. (H. Jokinen)
Nukufilm on Põhja-Euroopa suurim ja vanim animastuudio, mille tegevus algas 1957. aastal, kui filmientusiast Elbert Tuganov tegi esimese nuku-animafilmi „Peetrikese unenägu“. Tänaseks on stuudios toodetud enam kui 200 animafilmi ja animeeritud reklaami. Stuudio väärtuseks on maailma mastaabis unikaalne oskuste ja kogemuste pagas, mis võimaldab toota kõrgetasemelist nukuanimatsiooni.
Tehniline baas
Nukufilmil on klassikaliste ümarnukktehnikas filmide tegemiseks paviljonid kogupindalaga ca 300 ruutmeetrit ning eraldi paviljonid lamenukkfilmide tegemiseks. Olemas on ka võimekus S3D nukuanimatsiooni tootmiseks. Nukufilm valmistab enamuse vajaminevatest nukkudest, dekoratsioone ja rekvisiitidest ettevõtte töökodades, kus töötavad suure kogemusega nukumeistrid ja rekvisiitor-butafoorid. Filmide tootmisel kasutatakse palju Nukufilmis väljatöötatud tehnoloogiat. Pidevalt tegeletakse uute tehniliste lahenduste otsimisega.
Loominguline ressurss
Käesoleval hetkel töötab Nukufilmis 25 töötajat, kes on kvalifitseeritud lavastajad, kunstnikud, nukutegijad, dekoratsioonide ning butafooria ehitajad, valgustajad, animaatorid, operaatorid ning nende assistendid, monteerijad ning CGI ja 3D graafikud. Enamus töötajatest omab enam kui 10-aastast nukufilmi tootmise kogemust.
Nukufilmis toodetud filme on näidatud väga erinevate maailma filmifestivalide programmides ning stuudiol on lai spekter auhindu nii A-kategooria kui ka teistelt anima- ja lühifilmide festivalidelt üle terve maailma.
S3D filmid Eestis
2007. aastal tootis Nukufilm maailma esimese stereoskoopilise digitaalse nukuanimafilmi maailmas, koostöös Moskva Filmi- ja Fototehnika teadusliku uurimisinstituudiga NIKFI. NIKFI on leiutanud spetsiaalse ning innovaatilise stereofilmide tegemise tehnoloogia ning saanud selle eest 1991. aastal tehnoloogia Oscari. Selleks esimeseks filmiks oli 5-minutiline lastefilm „Miriami piknik“, millest on valminud ka IMAX versioon. Aastal 2013 valmis Nukufilmi esimene täispikk S3D nukuanimafilm, rokkooper „Lisa Limone ja Maroc Orange, tormakas armulugu“ (režissöör Mait Laas). Nukufilm on tootnud ka maailma esimese stereoskoopilise nukufilmi „Suveniir“ aastal 1977, sellele järgnesid „Õunkimmel“ ja „Kui mehed laulavad“. Praeguseks on need stereofilmid ka digiseeritud ning neid on võimalik näidata ka kaasaegses digitaalkinos.
Tootmises hetkel 4 filmi: http://www.nukufilm.ee/filmiarhiiv/.
2019 Talv Vihmametsas (rež. Anu - Laura Tuttelberg)
2018 Teofrastus (rež. Sergei Kibus)
2018 Kapten Morten lollide laeval (rez. Kaspar Jancis)
2016 TÜHI RUUM (režissöör Ülo Pikkov)
2016/ Fredrikstad Animation Festival Norway 10-13.11. BEST SHORT FILM
ISAND 2015 (režissöör Riho Unt)
2015/ International Animated Film Festival CINANIMA Espinho Portugal 9-15.11. GRAND PRIX
2015/ FILMETS Badalona Film Festival Barcelona Spain 20-29.11. GRAND PRIX
2015/ Ottawa International Animation Film Festival Canada 16-20.09. CARTOON NETWORK PRIZE, parim lühianimafilm
2015/ The International Animation Film Festival Annecy France JURY AWARD
TIK-TAK 2015 (režissöör Ülo Pikkov)
2015/ 5th Brasil Stop Motion International Film Festival Recife Brasil 24-28.11. BEST ANIMATION
2015/ 18th International Animated Film Festival „Animaevka„ Mogiljev Belarus 14.09. BEST EXPERIMENTAL FILM
2015/ International Environmental TV Festival „To Save and Preserve” Khanty - Mansiysk Russia BEST DIRECTION
LISA LIMONE ja MAROC ORANGE 2013 (režissöör Mait Laas)
2014/ 6th International 3D Festival (I3DF) Liège Belgium 10-11.12. „LUMIERE“ AWARD – EUROOPA VÄLJAPAISTEV SAAVUTUS
2014/ 8th Dimension 3 Festival Sevres France 28-30.10. PRIZE for CREATIVITY
2014/ 11th China International Animation and Digital Arts Festival (CICDAF) Changzhou China 28.09.-01.10. GRAND PRIX parima välismaise mängufilmi eest
2014/ Monterrey International Film Festival Mexico 26.08 PARIM RAHVUSVAHELINE ANIMAFILM
KOLMNURGA AFÄÄR 2012 (režissöör Andres Tenusaar)
2013/ 7nd River Film Festival Padova Italy 28.05.-09.06. BEST ANIMATION
2013/ 7nd River Film Festival Padova Italy 28.05.-09.06. BEST ANIMATION
2013/ 25th Clermont- Ferrand Short Film Festival France 25.01.-02.02. JURY MENTION AWARD
2012/ International Short and Animation Film Festival OPEN CINEMA 27.07.-3.08. St. Petersburg Main Competition Special Jury Menton - „For the SUBTLE BEAUTY OF TRANSFORMING SHAPE“
KEHA MÄLU 2011 (režissöör: ÜLO PIKKOV)
2013/ Giornate de Cinema di Napoli Italia 22-27.10. FIRST PRIZE animation contest
2013/ AsterFest Strumica Macedonia 1-4.06. BEST ANIMTED FILM AWARD
2012/ XIII International Short Film Festival of Torrelavega, Cantabria Spain 30.05. AWARD „SONY DISPLAY“ - THE BEST ANIMATED SHORT
2012/ 52nd Krakow Film Festival Poland 28.05.-03.06. SILVER DRAGON - Best Director
2012/ The Gulf Film Festival GFF Dubai United Arab Emirates 10-16.04. BEST DIRECTOR
2012/ 34th Clermont-Ferrand Short Film Festival France 27.01-2.02. BEST ANIMATION FILM AWARD
2011/ 10th International Short Film Festival ”Almeria en Corto” Almeria Spain 5.-9.12. GILL PARRONDO for BEST ARTISTIC DIRECTOE AWARD
2011/ Animated Dreams Tallinn Estonia 16-19.11. BEST STORY
2011/ ANIMAGE III International Animation Festival of Pernambuco Recife Brazil 30.09.-7.10. BEST PHOTOGRAPHY PRIZE – ANIMAGE TROPHY
2011/ ANIM`EST International Animation Film Festival Bucurest Romania 7-16.10. GRAND PRIX- ANIM`EST TROPHY
KAASASÜNDINUD KOHUSTUSED 2008 (režissöör RAO HEIDMETS) 2009/ Ottawa International Animation Festival Canada 14-18.10. GRAND PRIX
________________________________________________________________________________________
TAANI SUURSAATKOND EESTIS JA TAANI FILMI INSTITUUT
Taani Suursaatkond Eestis
Taani Suursaatkonnal Tallinnas on väga hea meel, et koostöös festivaliga Kino maale saame Taani Filmiinstituudi toel tuua Eesti vaatajani valiku Taani lühifilme. Siin on läbilõige viimase kümne aasta Taani 5–27-minutilistest anima- ja mängufilmidest nii lasteaia- ja algkooliealistele, noortele kui ka täiskasvanutele.
Tänavu tähistatakse Taani lipu Dannebrogi 800. aastapäeva, mis legendi järgi langes taevast Tallinna kohal 15. juunil 1219, ning ühtlasi jätkuvad Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sündmused. See pakub arvukalt võimalusi esile tõsta ja arendada Taani ja Eesti vahelisi tihedaid sidemeid. Taani Suursaatkond Tallinnas koos Taani Kultuuri Instituudiga Riias ning paljude heade koostööpartneritega Eestis ja Taanis korraldab tänavu arvukalt sündmusi, mis on pühendatud Taani lipu Dannebrogi 800., Eesti lipu 135. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Eesti ja Taani heade suhete märgiks ja maintud aastapäevade tähistamiseks külastas Tallinna 15.-16. juunil 2019 Taani kuninganna Margrethe II.
Taanis valmis esimene film aastal 1897. Järgneva enam kui 120 aasta jooksul on valminud märkimisväärseid linateoseid ning eriti viimasel paarikümnel aastal on Taani filmid pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust.
Festival Kino maale on meeldiv võimalus tutvustada Taani filmikunsti lühiformaatide kaudu.
Taani Suursaatkond avati Tallinnas kohe pärast Taani ja Eesti diplomaatiliste suhete taastamist 24. augustil 1991. Esimestel aastatel väliministeeriumi hoones asunud saatkond kolis uude majja Wismari tänaval 1999. aasta jaanuaris. Saatkond aitab säilitada ja arendada Taani ja Eesti vahelisi kontakte. Saatkonna töö hõlmab poliitika- ja majandusküsimusi, kultuurikoostööd, konsulaarabi ja teavitustegevust.
www.facebook.com/DenmarkInEstonia
www.denmark.ee
www.facebook.com/Dannebrog800Estonia100
Kirke Torpan Taani Suursaatkond Eestis
Taani Filmi Instituut
Taani Filmiinstituudi peamine eesmärk on edendada
Taani filmikunsti, filmikultuuri ja kinokultuuri. Taani filmiinstituut on kultuuriministeeriumi
alluvuses olev valitsusasutus, mis tegutseb vastavalt 1997. aasta
filmiseadusele.
Instituudi põhiülesanded hõlmavad filmide tootmise ja arendamise ning nende reklaamimise ja levitamise rahastamist, riikliku filmipärandi säilitamist ja sellele juurdepääsu võimaldamist ning filmidele ja videoteostele vanusepiirangute ja soovituste andmist. Oma rahastamisskeemide kaudu edendab Taani Filmiinstituut uuenduslikku filmikunsti ja talentide arendamist. Toetusi antakse ka digimängude jaoks. Taani filmipoliitika nurgakivina on vähemalt 25% rahast eraldatud laste ja noortega seotud projektidele.
Taani Filmiinstituut asub Kopenhaagenis, filmiarhiivid Glostrupis ja Hillerødis. Instituudi Kopenhaageni maja pakub mitmekülgset tegevust vaatajatele, seal on kino Cinemateket, raamatukogu, filmistuudio FILM-X, kohvik ja restoran SULT. Taani Filmiinstituut praegusel kujul loodi 1997. aastal, kui ühendati kolm asutust: Taani Filmiinstituut, Statens Filmcentral ja Taani Filmimuuseum.